Tõeline hobiaednik kasvatab ette ka porgandit ja kaalikat

Kuigi usinamad hobiaednikud on praeguseks juba nii aknalauad kui muud valgusküllased pinnad katnud koduste taimelavadega, jagab Jardini aianduskeskuse aednik Signe Raudsepp näpunäiteid ka neile, kes seda alles plaanivad.

Postimees +, 18. märts 2015 23:59

seemned

Seemnete valik on Eesti aianduspoodides lai. Erilisi eelteadmisi hobiaednikul taimede kasvatamiseks vaja ei ole, kuna pakenditel on nii idanemis- kui ka pikeerimisaeg välja toodud – olgu see siis 10, 30 või 40 päeva. Külvata saab seemneid ettekasvatamisel nii tavapärastesse kui uutmoodi külvikastidesse.

Viimastele käib peale ka kaas, mis aitab kastis hoida taimele idanemiseks vajalikku niiskust ja soojust. «Oleneb sellest, kui palju sul on aknalaua peal ruumi – see on peamine koht, kus hobiaednikud ja koduperenaised kõige tavalisemalt taimi ette kasvatavad. Aknalaud aga tavaliselt väga lai ei ole,» selgitas aednik, mille järgi peaks külvikasti suurust valima.

Aianduspoest leiab ka igale taimele sobiva mulla – müügil on külvi- ja pikeerimismulda, aga ka eraldi köögiviljamullad. «Kuidas need erinevad on? Neil on lisatud erinevaid väetisi,» rääkis aednik. Mõnele mullale on lisatud ka orgaanilist väetist, näiteks kanasõnnikut. Nii ei pea hobiaednik ise väetamise pärast enam muretsema.

Raudsepa kinnitusel sobivad taimede ettekasvatamiseks väga hästi ka harjumuspärased tetrapakendid ja kodused mutimullahunnikud. «Mutt ajab alt sellise mõnusa kobeda mulla ja sinna sisse ma segan natuke liiva ja natuke turvast, sest muidu jääb muld üksikuna raskeks,» tutvustas Raudsepp oma nippe.

Venimise vastu ei saa

turbabrikett

Aknalaual tärkavatel taimedel tuleb aga silma peal hoida, kuna noorukeste taimede varred kipuvad vähese valguse tõttu pikaks ja peenikeseks

jääma. «Mina kasutasin kodus seda nippi, et võtsin papi, selle peale panin fooliumi ja panin selle toa poole – nii peegeldus aknast tulev valgus taimedele ka teiselt poolt,» õpetas aednik.

Taimede väljavenimise vastu aga ei saa tema sõnul ka kõige osavam kodustes tingimustes toimetav hobiaednik. «Juba see temperatuur ei ole päris see, mis ta olema peab – kui just troopikas elada ei taha. Külvamisel oleneb ka sellest, kui suur seeme on ja kui sügavale ta läheb,» kirjeldas Raudsepp. Kui panna seemned liiga sügavale, võtab nende tärkamine kaua aega ja sel juhul kipub taim liigselt välja venima.

Kui taim on juba tärganud ja parajalt pikk, et selle idulehtedest saab kinni haarata, algab pikeerimine. «Iga taim eraldi potti,» tuletas Raudsepp meelde. Heaks koduseks abivahendiks seejuures on näiteks piima kilepakendid.

Kui hiljem taimi pikeerida ei viitsi, võib kasutada näiteks kookosturba briketti. «Need pannakse vette ja need paisuvad suureks – sinna pannakse seeme sisse,» kirjeldas Raudsepp. See sobib hästi näiteks tomati kasvatamiseks. Kui taim on maha istutamiseks piisavalt suur, istutataksegi see koos turbabriketiga maha, mis siis ära kõduneb.

Ümberistutamisel kasutatakse palju ka turvast ning suurte turbakottide tassimisest pääsemiseks võib tarvitada erinevas suuruses turbabriketti. «Seda sa jõuad ju tassida, näiteks viis pakki võtta, ja autos võtab see märksa vähem ruumi ka,» muigas aednik, hoides käes üpris väikest turbabriketti, millest saab kolme liitri vee lisamise järel pangetäis turvast.

kasvulamp

Taimelava aasta läbi

Laisale või kiire elutempoga hobiaednikule, kes lisaks kevadisele taimede ettekasvatamisele tahaks näiteks aasta läbi oma koduaknalt maitserohelist noppida, on välja mõeldud mitmesuguseid huvitavaid seadeldisi, mis lihtsustavad oluliselt taimede ettekasvatamist.

Üks neist on kasvulamp. «Siia saab taime koos mullaga ära istuda ja vastavalt taimele on oma luksid (valgustugevuse mõõtühik – toim), mis on vaja selle kasvuks,» rääkis aednik. Tegemist on väikese tubase taimelavaga, mille abil saab näiteks end kogu aeg värskete maitsetaimedega varustada või ükskõik milliseid muid taimi kasvatada. Samas nentis aednik, et tomatite jaoks võib seadeldise lamp madalaks jääda.

Maitseainete kasvatamiseks sobivad lisaks kasvulambile erineva kuju ja suurusega spetsiaalsed ürdipotid. «Talveperioodil on see väga hea, sest päev on nii lühike, taimed ei saa piisavalt valgust, aga talvel tahaks ka ju värskeid maitsetaimi,» sõnas aednik. Peamiseks probleemiks kodusel maitsetaimede kasvatamisel ongi tema sõnul see, et taimed ei saa piisavalt valgust.

Tasub piiri pidada

Umbrohu vähendamiseks kasutavad inimesed vahel peenravaipa, kui Raudsepp soovitab sellega siiski mitte üle pingutada. «See ei ole hea, sest taime juuremass on kõik selle peenravaiba all ja mis talvel toimub? Kõik külmub ära ja kõik juured hävinevad,» rääkis aednik. Nii ei saa taim ka niiskust.

Lisaks tõi ta välja, et kevadprahi põletamisega tahetakse sageli aias erinevaid kahjureid hävitada, kuid sellest ei pruugi olla abi. «Kui ta on sinna muna munenud, siis päris ära see teda ei hävita,» sõnas Raudsepp.

Samas manitses ta, et koos kahjuritega võib niiviisi hävitada ka kasulikke putukaid, näiteks lepatriinusid, kes aitavad edukalt lehetäisid tõrjuda, kuid keda jääb aasta-aastalt järjest vähemaks. Seetõttu soovitab ta kulu põletada pigem kinnises tünnis – sedasi on ohutum nii keskkonnale kui lepatriinudele.

Aedniku sõnul kasvab eestlaste huvi näpud mullaseks saada pidevalt. «Kui vanasti käisid ikka vanemad inimesed – oh, ma nüüd ostan selle puukese ja tolle –, siis nüüd tulevad väga paljud noored: meil sai maja valmis, me tahaks endale viljapuid ja marjapõõsaid,» kirjeldas aednik.

Enim tuntakse huvi perepuude vastu, millele on kokku poogitud mitu viljapuu liiki. Hiljuti on hakatud niiviisi pookima ka magusat kirssi.

Samas hoiatas Raudsepp, et selline puu vajab ka lisavaeva ja -hoolt. «Perepuuga on samamoodi nagu perekonnaga – kui üks sort haigestub, on pärast ka ülejäänud kolm-neli sorti samuti haiged,» selgitas ta.

Möödunud aastal oli suur huvi mustikate ja pohlade vastu. «Nii hea ju – teen oma väikese turbapeenra nurgakese, panen sinna paar mustikataime, ühe pohlataime ja saangi oma saagi kätte,» tutvustas aednik viimaseid trende. Talv läbi on suur nõudlus ka maitsetaimede järele, mida suvel saab edukalt potiga õue tõsta.

Reporter: Siiri Liiva

Tõeline hobiaednik kasvatab ette ka porgandit ja kaalikat kommenteerimine on välja lülitatud

Tags: